Õhtutäis naeru kahe isanda teenrilt

Mis: “Kahe isanda teener
Kus: Ugala, suur saal
Millal: 28.02.2014

Kes: Uku Uusberg (Eesti Draamateater), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldmaa, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs. Lavastas Vallo Kirs, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusika Peeter Konovalov, liikumine Oleg Titov, lavastusdramaturg Liis Aedmaa.

Ohh! Ma siiamaani aeg-ajalt itsitan nende mälupiltide peale, mis etendusest jäid! Mul ei olnud kahtlustki, et tegemist on võrratult lõbusa ettevõtmisega. Ugala noored tegijad koos Uusbergiga, etendamas commedia dell’arte stiilis lavastust? Mitte karvavõrdki kahtlust!

Meedias oli juba läbi käinud paralleelid Apelsinide ja Koturnijatega. Nooruse värskusm mängurõõm ja suurepärane kõhutäis naeru on nende kolme tüki ühisnimetajad. Muidu ikka kõik omamoodi.

Nautisin lavakujundust. Nautisin kõikide mängu. Absoluutselt igaüks andis tol õhtul oma maksimum (ja ma veel pelgasin, et esietenduse järgne kord ehk siis pinge on maas ja tavapärast rada pidi peaks tulema pisut närvum esitus). Kõik need näoilmed, žestid… ja need kostüümid. Maitsekas! Peeter Konovalov justkui deus ex machina’na kõige taustal muusikat esitamas (ma isegi ootasin, et kardin tõuseks ja ta tuleks ja korra majja lööks!). Ainuke küsimus tuli kavalehelt, kus ka Artur Linnus osatäitjana märgitud (rollina, kes küll kordagi lavale ei tulnud, kuna oli tapetud).

Jah, ja eraldi lõigu pälvib endale kindlasti täiesti sõge Pantalone esitus Martin Millilt! Poleks kavalehte eelnevalt vaadanud, ei oleks arvanud, et see tema on. Ja no tema rolli karakter!!! Armu või ära, kui tegemist poleks Pantalonega, eks ole😀

Nii et, aitäh, Vallo, Uku, Adeele, Rait, Marika, Klaudia, Kristian, Martin, Jaanus, Peeter, Oleg, Liis!

Tagasivaade 2013. aastale

No tundub, et tagasivaade muutub mul traditsiooniliseks! Jälle on pea aasta blogi unaruses ja terve aasta möödunud. Mis seal’s ikka…

Eelmisel aastal nägin 14 etendust, neist TTP festivali raames kuus ja Rändteatrist kolm. Nii et ikkagi vähe.

1. “Parandajad” (TÜ VKA HJ, 11. TTPl)
Parandajatest kirjutasin juba (khm) kaks aastat tagasi… Ikka on tore tükk, eriti kuna on harrastajad!

2. “Valguse klaverimängija” (Uru Noorteteater (U.N.T), 11. TTPl)
3.  “Arm” (Altermanni näitemängutrupp,11.TTPl)
4. “A. on keegi teine” (T-Teater, 11. TTPl)
5. “Skin Skin You My Black Crow” (IDEA GNOSIS experimental studio, 11.TTPl)
Ohoo, kui cool lavastus oli! Butoh lätlaste esituses, tudengid ka veel. Mulle väga-väga meeldis!

6. “Ootamatus” (Improgrupp JAA!)
7. “Unista!tud” (Ugala+)
“Unista!tud” oligi üks eelmise aasta lemmikutest. Lihtsalt nii siiras. Pisargi tuli välja. Õrn ja helge ja sünge ja kõik see emotsioonide möll teatris –🙂.

8. “Click Show” (Eesti Improteater)
Improteatri vorm on mõnus. Kunagi ei tea, mis saab. Ainult naer on kindel. 

9. “Viimane kauboi” (Endla)
Jaa! Mõnus tükk, muusika on muidugi praktiliselt üle kõige seal. Lugu ju iseenesest ei midagi põhjapanevat, aga nauditav teatriõhtu headelt Endla tegijatelt.

10. “Arioso” (Ugala+TÜVKA)
Vat, oli üks pisut veider tükk. 

11. “Teekond” (Rändteater Vaba Vanker)
Ise tegime ja kukkus väga hästi välja! Vaba Vankri debüüt teatripüünel. Oli selline mõnus segu pärimusest, muusikast, lustist – igati korralik suveteater!

12. “Õudne lõpp” (Rändteater Vaba Vanker)
13. “Idioot” (Ugala)
14. “Ootsin pühi tulevada” (Rändteater Vaba Vanker)
Armas väike jõululugu lastele. Nukkudega ja puha. 

Uuesti, veel üks kord

Olen vaikinud üle aasta. Mu teatriskäigudki on harvemaks jäänud, ka elamusi on vähe. Justkui oleks saabunud stagnaaeg (mitte, et ma teaks, mida see tegelikult tähendab). Ei, tegelikult Eesti teater on olemas ja seal on nii mõndagi, mida kogeda. Helgeid hetki on. Lihtsalt ise ei jõua enam igale poole ja tihti on põhjuseks…ei viitsi. Tahan olla kodus, puhata, teha süüa ja minna magama. Aga mõnikord satun,ootamatult,ja siis on see just niisugune etendus,et ajab tagajalgadele. Võis olla Saatuse Sõrm. Mõtted läksid liikvele, sain puhtamaks ja selgemaks.

Nojah. Nüüd ma siis olen siin. Ees haigutab paarkümmend ja pluss varem nähtud etendust, paljud juba üle aasta vanad. Kaduv kunst ei seisa meeles. Aga püüan. Teen allpool kiirülevaate mõttejuppidest, mis alles seoses 2012. aastaga. Kui mõnele tuleb pikem tekst, no siis oli ilmselt ka mälumahtu väärt.

Jätka lugemist

Kui käsi ei olegi kadunud? Ehk külalisautor teeb, mis suudab

Mis: “Kadunud käsi”
Kus: Vanemuise Sadamateatris
Millal: detsember 2011 (löö või maha, kuupäeva ei mäleta)

Kes: Riho Kütsar, Maarja Mitt, Ott Sepp, Markus Luik, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater), valguskunstnik Siim Allas

Sõnapaar “Kadunud käsi” sokutas minusse esialgu aimduse keskpärasest krimkast, milles mängitakse ebameeldivatele ikoonilistele tegelastele ja kergelt ameerikalikule eepilisele jutustusele. Kui aga ühel ilusal talveõhtul end hea juhuse tõttu siiski teatrisse vinnasin, sain aru… et mul oli olnud õigus. Jätka lugemist

Paanikata paanika – õnneks

Mis: “Paanika”
Kus: Vanemuise teatri Sadamateatris
Millal: 22.10.2011

Kes: Raivo E. Tamm (külalisena), Riho Kütsar, Ain Mäeots. Lavastas Taago Tubin, kunstnik Jaanus Laagriküll, valguskujundus Jaanus Moor.

Läksin teatrisse suurest vajadusest – sest polnud enam tükk aega käinud ja hirmsasti tahtsin midagi näha. Vanemuine pakkus selleks õhtuks just seda tükki – niisiis mis muud, kui et Sadamateatrisse.

Tükk kõneleb meestest (aga sel juhul ka loomulikult naistest), nende elust ja tunnetest. Tükk oli pisut igav. Jätka lugemist

Lavastus, kus Kuuleb ja Näeb ja Tunneb

Mis: “Amadeus”
Kus: Ugala teatri suur saal
Millal: 29. oktoober 2011

Kes: Indrek Sammul,  Martin Mill,  Merilin Kirbits (külaline), Arvi Mägi, Aarne Soro,  Margus Vaher,  Peeter Jürgens,   Arvo Raimo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Andres Oja, Janek Vadi, Kadri Lepp. Lavastas Andres Lepik, kunstnik Maarja Meeru, muusikaline kujundaja Alo Põldmäe.

Kõigepealt on vajalik öelda, et kuulsin Kuulasin üle pika aja niimoodi klassikalist muusikat, et tõesti kuulsin sealt seda, mida (vist) vaja. Jätka lugemist

Pärnus on suvel teatrit!

Oi, kui tore tunne on see, et lisaks eelmisel aastal toimunud (ja sel aastal jätkuvale) Augustiunetusele, lisandub samasse kuusse ka uus teatrifestival – Monomaffia!

Olen suur teatrifestivalide fänn, isegi ühe tegija viimased neli aastat. Ükskõik millistel festivalidel on alati oma atmosfäär, teatrifestidel aga eriti. Nüüd siis Pärnus taas üle pika aja selline (kunagi alustas Baltokas ka ju meilt). Peale kauba on festar rahvusvaheline!!

Nii et mis siin enam pikalt oodata, hakka FBs sõbraks (loositakse pileteid), tutvu mängukavaga ja tule Pärnusse teatrisse!