H. ehk Hannele Känd (sünd. 1988).

Töötab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias kommunikatsiooni- ja projektitalituse spetsialistina, lõpetanud sama kooli kultuurikorralduse eriala 2011. aastal.

Pärit Pärnuts, kus tegelenud ligi 10 aastat tantsuga Laine Mägi Tantsukoolis, Janne Ristimetsa vabatantsus ja tantsutrupis Nää. Olnud Pärnu teater Endla palgal etendusi teenindava personalina pea viis aastat. On seotud veebilehega Lavaka 20. lennu fännilehekülg, kirjutanud blogisid elust  Šotimaal, Soomes, Eestis ja erinevaid artikleid Pärnu Postimehele, Sakalale ning noorteühenduste väljaannetele.

MTÜ Kultuur aitab hingata asutaja, juhatuse liige ja projektijuht. Aastast 2008 seotud Tudengite Teatripäevade festivali korraldamisega, osalenud vabatahtlikuna Monomaffia teatrifestivalil Pärnus.

Lisaks töötanud projektide Eesti kultuuripäevad Ungaris 2008, PÖFF Viljandi 2007 & 2008, Kaevu taga kostab kosmos, EPMK Aida avamise, Gulliveri mõttemängude juures. Osalenud mitmes Youth in Action noortevahetuses Poolas, Makedoonias, Inglismaal ja Hollandis, sh teatri ja draama kasutamine noorsootöös. Töötanud vabatahtlikuna aasta aega Šotimaa noorteteatris Firefly draamaõppe assistendi ja juhendajana.

Teatrit armastab väga!

–

kastan88 ehk Jaak Känd (sünd. 1955)

Mina oma päris esimest teatriskäiku ei mäleta. Olen Tartu-poiss ja isa Ants laulis mul 50-ndail-60-ndail Vanemuise kooris ja tolleaegses kuulsas Vanemuise kvartetis. Sestap on meeles teatrilaste nääripeod (3-aastasena esinesin koos Tõnu Kilgasega seal Näärivanale), veidi hirmutekitavad lavatagused ruumid ja õdusad garderoobid Vanemuise väikses majas, isa kvartetikaaslaste (Teodor Ersi, Arnold Kivirähu, Johannes Lükki ja juhendaja Valdeko Viru ning nende abikaasade) külaskäike meie Kastani tänava kodusse. Miskipärast mäletan esimese teatrietendusena 1962.a. „Rätsep Õhku“, kus isa ja tuttavad onud mängisid rätsepaid ning Helend Peep hiilgas pearollis. Ilmselt oli olnud varasemaidki teatrikülastusi, aga see on nagu eredamalt meeles, sest see oli lõbus, naljakas ja muusikat täis tükk.

Eks teatripisik oli juba sünnist saati sisse kodeeritud. Algklassiaastatel käisin mitu aastat Tartu kultuurihoone laste näiteringis, mida juhendas legendaarne Ly Laar. Mängisin koera Uno Leise „Buratino lendab Kuule“ lavastuses (peaosas Kalju Orro, teistest näitlejatest tulevad meelde veel Fea Otter ja Meeme Liivak) ja last Jüri Parijõgi järgi lavastatud etenduses „Kodused talitused“. Buratinoga reisisime palju ringi – meenuvad etendused Puhja kultuurimajas, J.Tombi nim. Kultuurimajas Tallinnas ja lindistus ETVs.

Keskkooli ajal mängisin A.H.Tammsaare nim Tartu 1.keskkooli (praegune Treffneri gümnaasium) kooli sünnipäeva pidudel Maurust („Mauruse kool“) ja ametnikku (Tšehhovi „Juubelis“). Siinkohal pean suure tänu ütlema kooli näiteringi juhendajale Liina Järvele, kes mind, tundmatut uut õpilast, usaldas Mauruse rolli. Käisin konsulteerimas/harjutamas vanemuislase Benno Mikkali juures, kes ise oli seda osa mänginud (Benno oli mu ema kolleegi abikaasa, mistõttu hea peretuttav ja sõber). Nii õnnestus Maurus päris kenasti (vilistlaste peol toimunud etenduse järel pärisid paljud Liina Järve käest, et „kes oli see Vanemuise näitlja, kes Maurust mängis?“)…

Hiljem pole kahjuks teatrit enam väga teha saanud, kuigi hirmsasti tahaksin, aga teatrisõbraks olen jäänud senini. Ja ilmselt see teatrihuvi ning esinemispisik on pannud mind ka Gulliveri teatrimängu õpilastele tegema. Ahjaa Sütevaka-perioodil sai lavastatud oma klassi õpilastega Sekora „Sipelgad ei alistu“, Kumpase „12 kinki Jõuluvanale“ ja Janssoni Muumi-lugudest „Kuusk“ ning mängitud kaasa mitmes õpetajate näiteseltskonna lavastuses (lihtsalt Maria ema, kombekas päkapikk „Jõulumüsteeriumis“ jne.) ning Pärnus Taku-klubi näiteseltskonnas paaris rollis (Aime Oitsalu juhendamisel).

–

Barbara Lehtna (sünd. 1990), õpib hetkel Tartu Ülikoolis, aga Pärnust pärit.