Kokkuvõtvalt kokkuvõttev teatriaasta 2006 Laupäev, dets 30 2006 

teatriaasta and üldine jutt H. 5:47 p.l.

jaanuar
Algas ägeda Ugala peoga 14. kuupäeval, kus ma muuhulgas oma sünnipäeva tähistasin (18). Paganama äge.
23. jaanuar “Meeletu” (Linnateater Pärnus).
24. jaanuar “Õnnetunne” (Ugala Pärnus).
Vahepeal oli kindlasti ka üks “Mis värvi on vabadus?” (Endla), mida kõiki kordi arvestades nägin kolm ja pool korda.

veebruar

1. veebruar ja “Sild” (Linnateater)
2. veebruar ning “Jänese aasta” (von Krahl)
Kokkuvõtvalt olid need kaks päeva maailmatu ilusad (teatrile lisaks ka muud juhtumised Tallinna vanalinnas)
17. veebruar “Rehepapp” (22. lend ja Endla)
28. veebruar “Sõbrapäev” (Endla noortestuudio)

märts
Märts oli kõige teatrivaesem kuu – võib-olla üks mingisugune Endla tükk sai vaadatud, ei mäleta täpselt.

aprill
17. aprill”Impro 3 – Punane Hanrahan” (Linnateater Endlas). Oo, jaa, kes siis seda etendust ei mäletaks: “Ärge siis ära minge, me pärast vaatame üle, kas te veel siin olete…” jne.
mai
Maikuus ma ka teatris ei käinud. Siis olid eksamid ja muu säherdune värk. Või siiski… äkki “Vee mälul” (Endla) sai korra oldud? Või oli see juba kavast maas…
juuni
In real life ma teatris ei käinud. Unreal life aga küll (hihi).

juuli
Üheksandal kuupäeval “Latern” Reiu jõekäärus (Nargen Opera)

august
12. august Eesti teatri suur sünnipäevakontsert Tartus.
18. august “Kolm klaasikest kirsiviina” (Ugala)
25. august “Genoom” (Linnateater)
+ X Vabariikliku Noorte Tantsijate Suvelaagri Vabaõhumuusikalis “Kaua võib” osalemine.

september
“OmaDraama 2006″ Tartus – “Esimene lugemine: Meie isa, kes sa oled…“

oktoober
8. oktoober (vist) “Sõbrapäev” (3x ja Endla)
11. oktoober “Kauka jumal” (Endla Viljandis)
18. ja 27. oktoober “Koturnijad” (6&7x Ugala)
november
17. november “Keisri hull” (Ugala)
22. november “norway.today” (Ugala)
detsember
16. detsember “Sabaga täht” (Endla)
17. detsember “Pipi Pikksukk” (MTÜ Muusikaliteater)

—

Nagu ikka, sai taas vähem teatris käidud, kui plaanis oli. Aja-, raha- ja muuootamused. Tegelikult on igas kuus vähemalt üks Endla etendus ka, aga mul pole neid kirjas ja pileteid ei leia hetkel üles. Siiski päris korralik saak.
21 etendust, 19 lavastust, 7 erinevat n-ö tootjat.

Tipphetkedeks loen “Silda”, “Jänest” ja “norway.today’d”

—

Uuel aastal uuel hooga: tuleb ära realiseerida neli jõuluvana toodud kingitust – piletid vabalt valitud lavastustele.
Otsustasin, et kaks Linnateatrisse, üks Draamasse ja üks NO’sse. Kuid millised täpsemalt? (Üks Tammsaare tuleb kindlalt Linnakas ära…)

 

“Meie isa, kes sa oled…” feat OmaDraama 2006 Kolmapäev, okt 11 2006 

arvamus and teatriaasta H. 9:48 p.l.

Sügisesele OmaDraama festivalile jõudsin ma ainult üheks õhtuks. Ometi sai ka sellest mõnest tunnist nii palju, et tekkis hea tunne. Just nii, nagu pidi – teatri tunne. Kuigi ma käisin ainult ühel ettevõtmisel ja seegi polnud nagu päris teater. Või oli?

Mis: Esimene lugemine “Meie isa, kes sa oled…”
Kus: Lutsu teatrimajas
Millal: OmaDraama festivali raames 8. septembril

Kes: Hannes Kaljujärv, Leino Rei, Tanel Joonas, Marika Aidla (lugejad), Margus Kasterpalu (juhendaja), Mart Kivastik (kirjutaja).

See jättis hinge sellise sooja tunde, et ma olen midagi näinud, mis mulle midagi tähendab. Sellist tükki on vaja.

Olin esimest korda “Esimese lugemise” kui sellise ürituse valmimise juures. Põnev oli, ei teadnud, mida oodata. Sain teatrit. Ma ei tea, kas kõikidega on nii, aga mul ei olnudki vaja lavakujundust vaja. Ega liikumist ega muusikalist kujundust ega kostüüme. Mulle piisas, kui nad istusid ja lugesid seda teksti. Võib-olla oli see ka teksti “süü”. Igatahes kujutasin ma endale päris hästi, mismoodi see kõik võiks nii-öelda päriselt välja näha.

Jah, ja siis see Hannes Kaljujärv. Lihtsalt ei saa üle ega ümber: kuigi “Esimesel lugemisel” ei pea ju näitlema, ta teeb seda ikka. Ja kuradi hästi. Intonatsioon, grimassid – kõik on paigas. Ja ma võisin panna silmad kinni ja seda kõike nähaja sellest oli hea meel ja pisarad tõusid kurku. Sest mulle meeldis. Ja see ongi kõige olulisem.

Vot, ja sellest ainsast “tükist” sain mina oma Festivaliemotsiooni. Ainult, et järgmisel aastal kavatsen ma seda veel rohkem saada :)

 

Elagu-elagu-elagu! Pühapäev, aug 13 2006 

teatriaasta and üldine jutt H. 12:08 p.l.

Rongkäigus hõikusid teatritudengid vahvaid loosungeid. Mõned meeldejäänud.

“Teater massidesse, aga massid teatrist välja!”

“Parem sada aastat üksildust, kui sada aastat teatrit!”, siis jäädi mõtlema ja:
“Parem sada aastat teatrit, kui sada aastat üksildust!”

“Eesti teater on parem kui taluvõi!”

 

Eesti teatri suur sünnipäevakontsert Pühapäev, aug 13 2006 

arvamus and teatriaasta H. 11:48 e.l.

Mis: vaata pealkirja
Kus: Tartu laululava
Millal: 12. august 2006 (täpselt 100 aastat Eesti teatri tekkest)
Kes: palju-palju Eesti näitlejaid igast Eesti teatrist, Vanemuise sümfooniaorkester ja koor

Palju-palju rahvast, palju ilusat muusikat. Vahele natuke imelikumatki… Heli oli alguseses kehvake, kvaliteet kõikus ning segas kuulamist, aga lõppeks oli hää ja kokkuvõttes väga ei häirinudki.

Kontsert ise jäi kuidagi… logisevaks. Natuke. Ootasin teatrikontserdilt rohkem mängulisust, seotust. Õhtujuhtide (Laura Peterson-Märt Avandi, Herta Elviste-Lembit Eelmäe) roll oli samuti ebalev, ma ei tea, millest see tuli, aga nad jäid kaugeks. Kontserdi käigus jäi kõrva mitu väga-väga head esitust, osad head ja mõned nigelad.

Suured kummardused, aplausid ja virtuaalsed lillesülemid (TM Eeva-Liisa)
Jaan Willem Sibulale, Diana Klasile, Hannes Kaljujärvile, NO99 trupile (Mirtel Pohla, Inga Salurand, Gert Raudsep, Jaak Prints, Tambet Tuisk, Rasmus Kaljujärv, Kristjan Sarv, Risto Kübar, Sergo Vares, Andres Mähar), Aleksander Ivaškevitšile, Linnateatri kuuikule (Evelin Pang, Hele Kõre, Riina Roose, Andero Ermel, Indrek Ojari, Mart Toome) , R.A.M.M’ile (Anti Bachblum, Erni Kask, Märt Avandi, Margus Stalte),  Streptococcus Pyogenes’ile (Üllar Saaremäe, Elmar Sats, Tarmo Kesküll, Tarmo Linnas, Heiki Kübar), Jan Uuspõldile, Priit Võigemastile, Peeter Konovalovile, Tõnis Mägile, Aarne Ükskülale ja Olav Ehalale.

Nende esituses kõlasid kontserdi parimad palad. Kõige-kõige rohkem ootasin ma Ugala esitust. Mõtlesin kaua, mida nad laulavad… Seda ma küll oodata ei osanud. Kolm aastat ootamist ning otsimist ja lõpuks ma kuulsin seda jälle. Laul etendusest “Toomas Nipernaadi” (Ugala 2003) - “Öö valge on õnn” (T. Mägi/E. Enno). Aitäh-aitäh-aitäh Priidule, Peetrile ja Ugalale.

Rahvas pani vaikima Streptococcus Pyogenes’i esitus “Holidays in the Sun” ehk Sex Pistols Rakvere teatri mahlas. Respekt, mehed! Mis siis, et inglise keel polnud super ja muud… aga vägev, et ära tegite!

Esmaesitlusele tulnud “Müürileht” Mäksi ja Üksküla esituses jäi pisut kaugeks, kuna kuulamist häirisid lahkuma asuv publik ja telefonihelinad, aga see oli siiski hea. Huvitav ja mõtlemapanev, nagu ikka. Loodetavasti saab seda kunagi kuulda ka paremates tingimustes. Kujutan ette, et vastava miljööga mõjub ettekantu kordi võimsamalt.

Lõpetuseks “Papa Carlo lugu” võttis, nagu alati, silma märjaks. Teatritule rongkäik oli samuti armas, kohati lagunev ja vaikne, aga ikkagi :) . Südaöine teatritule tseremoonia Vanemuise ees algas kohutavalt kaua: lahkusime enne tegelikku algust. Aga see selleks.

Kokkuvõttes võib öelda, et päris sünnipäevameeleolu ei tekkinud, kontseptsiooniliselt oleks võinud kogu üritus läbimõeldum olla. Ometi jäid mõned kirkad tähed särama. Nagu ütlesid Anti, Mait, Tiit ja Margus Volkonski/Majakovski üllitises “Kuulake!” (etendusest “Julia”): “Kui tähed juba kord süüdatakse, tähendab, keegi tahab, et nad olemas oleks. /–/ Neid läheb kellelegi tarvis.”

edit:
Veel samal teemal: Eesti Päevaleht

 

Järgmine lehekülg »