Mis: “Revident”
Millal: 29. detsember 2008
Kus: Endla teatri suures saalis
Kes: Lauri Kink, Sten Karpov, Karin Tammaru, Triin Lepik, Indrek Taalmaa, Ago Anderson, Jaan Rekkor, Carmen Mikiver, Jüri Vlassov, Priit Loog, Veljo Reinik, Ahti Puudersell, Ireen Kennik. Lavastas Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, valgustas Margus Vaigur.
Tühi lava, kust kõik need kavalate nõksudega karakterid oma koledal ja omasel kombel hästi välja paistsid. Lugu ise vana hää revideerimisetrall Gogolilt. Lugu lahkama ei hakka ja ahnuse ning muu asjade üle ei taha ka nagu jaurama hakata. Et mis siis päämine..
Laval oli suurem osa Endla kahurväest. Tulistasid kah (nii relvast kui karakteritena). Vahvad olid nad kõik. Ses suhtes, et kõigil oli oma knihvt sees ja aega laval said nad kah parajalt, et end näidata lasta. Kuigi lavakujundus oli üsna lage, aitas see samas tegelastel selgemalt välja joonistuda. Grimassid ja kehakeel ja kõik see. Ireen Kenniku politseinik ja Jaan Rekkori kohtunik olid mu lemmikud. Teistest vähem jäi millegipärast silma Jüri Vlassovi postiülem ning Ahti Puuderselli arst. Kusjuures tolle viimase karakteri altkäemaksu stseen tekitas küsimuse, et milleks selline lahendus? Sten Karpovi “revident” võinuks minu poolt tsipake midagi juurde lisada, kuigi oma lihtsas kavaluses ja ahnuses sümpatiseeris niisamutigi.
Danzumees arvas, et oleks võinud rohkem kaasajastada (kusjuures too mobiilijamps jättis kuidagi pooliku mulje) ja Pärnu oma “linnapääd” sisse tuua, aga minu arust sai nii ise oma peas assotsiatsioone luua (mul tekkisid päris mitme Lauri Kinki tegevuse ajal mõned seosed oma linnaga). Tekst mõjus laval tunduvalt paremini kui paberil ja see, et tegemist üle saja-aastase näidendiga, ei tee seda iganenuks. Asjad käivad nii ka praegu, vahest hulleminigi, sest sahker-mahkerit ei näe.
Ühesõnaga – täitsa normaalne tükk. Mingeid suuri emotsioone ei jäänud, aga korralik töö, eriti näitlejate karakterite puhul.
4-/5
