Edinburgh Fringe Pühapäev, sept 13 2009 

Minu täieline Fringe’i kava on järgnev. Nendest kommenteerin pikemalt vaid otseselt teatritükkidest, muid hindan ja kommenteerin valikuliselt.

All About Me – Lynn Ruth Miller (jututeater)
3+/5. Selline hea keskmine tugev vestlusteater, kus üks 80-aastane Ameerika vanadaam oma lapsepõlvemälestusi rääkis. Mulle vestmine väga meeldib ja temal tuli see täitsa hästi välja.

Free Fringe Stand-Up Comedy tasters (ühemehekomöödia)

2x Tom Bell’s “Hey Tom Bell!” (impro, ühemehekomöödia)
5/5. Üsnagi lihtne, ent vägagi lõbustav etteaste. Siiras.

Hearty Productions “Hey Sister!” (muusikal)
1/5. Oi, õudu! Kokkusegatud kompott kõigist võimalikest materjalidest, mis lisaks kõigele ka halvaks läinud.

KCS Theatre Company “Billy Budd” (teater)
3+/5. Esimene draamatükk, mida Fringe’l nägin. Lugu meremeestest ja sõjast ja aususest ja kurjast. Paar head näitlejatööd, lavakujundus ja valgus olid mõlemad väga head, aga vahepeal venis… Ja seda ei päästnud ka väga šarmantsed näitlejad :) Sihuke tugev tükk, ise kutsusime “visuaalselt intrigeerivaks psühholoogiliste kalduvustega draamaks”.

Gaze: Lovin’ Earth Tour 2009 (ühemehekomöödia)
3/5. Kaasahaarav, kohati pisut labane, ent mitte mingi suvaline stand-up.

John Caplis’ “Staff Room Stories” (ühemehekomöödia)
2/5. Iiiiiigav. Naljad vaid kindlatele inimestele.

Heresy Comedy “Heresy Project: Kill Your God” (ühemehekomöödia)
3/5. Religiooniteemaline stand-up… Kohati labaseks kiskuv ja ühte auku lööv show.

Moscow State Circus
4/5. Ma pole nii ammu tsirkuses  käinud! Väga mõnus oli. Hinde kiskusid alla mõned läbikukkumised ja suhteliselt mõttetu teemaliin (Rasputini elulugu)… See oleks võinud täitsa olemata olla.

Spirits of The Fringe (ühemehekomöödia)

Lawrence Academy Dance “Cavedwellers” (tantsuteater)
3-/5. Suht algeline tantsutükk. Paar head stseeni rütmiliselt ja pingeliselt, muidu ei midagi väga erilist (järgides kommentaare magnificent and utterly powerful)

The Comedy Manifesto (ühemehekomöödia)
4/5. Uudistepaneelkomöödia. Satiiriline, tempokas, hea.

Kate Middleton’s “The News At Kate” (ühemehekomöödia)
4/5. Lustakas isiklik vaade uudistele ja UK poliitilisele maastikule. Oli näha, et esineja teadis antud vallast palju ning oli sellest ka huvitatud. Suutis asja pakkuda nii, et ka väljaspoolt saareriiki elavad külalised said naljast aru.

Daysleeper Productions “Alice Through The Looking Glass” (teater)
5/5. Üks minu Fringe’i parimaid palasid! Visuaalselt kaunis (ilma irooniata ja kahemõttelisuseta), tempokas ning lustakas. Väga leidlikud lahendused tillukesel laval, kaunid kostüümid, mõni hea rollgi.

Al and Ned’s Balding Fringe (ühemehekomöödia)
2/5. Jama, umbes kahe nalja peale muigasin.

Cambridge University ADC “Wind in The Willows” (teater)
4-/5. Lastetükk, mida ka meil huvitav vaadata. Armsad lahendused, siirad karakterid… Mõned rollitäited küll küsimärgiga… või õigemini pisut ülemängitud, aga ei olnud viga. Ülikooliteatri nauditav mäng.

John van der Put’s “Piff-tacular” (ühemehekomöödia)
5/5. Jälle üks tipphetki!! Võimalik, et olen lihtsalt sellesse maailma armsamaisse draakonisse ka kergelt armunud, sest ega need trikid polnud ju teab mis maagia. Ometi suutis ta selle show kogu kupatusega nii siiralt ja tõeliselt ja armsalt ette kanda, et mina jäin küll väga-väga rahule!

Gelabert Azzopardi Companyia de Dansa “Sense Fi” & “Conquassabit” (tants)
5/5. Tipp-hetk nr 3. Klassikaliselt kaunis, intrigeeriv, puhas. Meenutas pisut Jiri Kyliani tantsulavastusi selle kõige paremas tähenduses. Conquassabit meeldis rohkem, aga koos tegid mõnusa punkti mu Fringe’le.

Tõmban 2007. aasta teatriotsad kokku Pühapäev, dets 23 2007 

Sellel aastal (ajavahemikus 18.01-22.12 2007) vaatasin kokku 43 lavastust (kui välja arvata “Error”, kus ise osalesin ja Tartu Näitemängude II päev, kus nägin kuut erinevat näiteringide lavastust). Lisades aga ka eelpool välja jäetud, saame kokku ümmarguse 50. Mõlemad on väga head numbrid. Põhimõtteliselt võiks nüüd terve elu neil arvudel liugu lasta (ma ei tea, kui palju käib keskmine eesti inimene elu jooksul teatris… kuigi me oleme ses külastatavuse osas maailmas üsna kõrgel kohal). Aga ma ei lase liugu. Mida rohkem antakse, seda rohkem nõuan ja tahan!

Kuude lõikes käisin enim lavade ees jaanuaris, märtsis ja septembris (kuus korda. See teeb 1,5 korda nädalas). Septembris mahtus neli neist muidugi kahele päevale (Draama festival).

Õnnelikuks teeb fakt, et aasta jooksul on nähtud 15 erineva teatriga tegeleva organisatsiooni töid. Konkurentsitult esikohal on Ugala (10 etendust. Peab ka mainima, et Ugala on ainuke Eesti teater, mille repertuaar on mul täismahus nähtud, osaliselt ka mitmendat tiiru). Kuus etendust pärineb Endla repertuaarist (varem olin täielikult kursis ka Endla tegemistega, nüüd lihtsalt elan teises linnas). Järgnevad Linnateater, NO99 ja TÜ VKA VI lennu diplomilavastused (4), seejärel Draamateater ning Rakvere (3), von Krahl ja Võru teatriateljee (2) ning ühe tükiga Vanemuine, VAT teater, Viljandi Nukuteater, Eesti Nukuteater, Eesti Teatri Festivali Sihtasutus ja MTÜ R.A.A.A.M. Mõnda lavastust olin juba varemgi näinud.

Lugemata jäävad erinevad jupid ja tantsuperfonksid, mis kultuuriakadeemia BBst läbi jooksnud.

Ma ei taha teha edetabelit minu lemmikutest, kuid lasen mõttel voolata ja vaatab siis, mis esimestena nähtud tükkides pähe kargavad.

“Kustutage kuuvalgus”. “Vargamäe kuningriik”. “Vee mälu”. “Nafta!”. “Kolm õde”. “Marilyn”. “tsuaF”. “Võikõllane üü”. “Libahunt”. “Pilvealused kuukoerad”.

Teatrist ei saa üle ega ümber. Juba praegu plaanin järgmise aasta esimesi. Aga nendest juba uuel ajal.

“Teater on järje hoidja!” Hoian järge edasi ning kätt pulsil.

Lisa: panin kõrvalolevasse tabelisse kirja ka 2006. aasta teatriskäigud ja lisaks nii palju, kui meenus 2004. ja 2005. Puuduvad pea kõik -4 ja -5. aastate Endla teatri tükid, sest mälu veab alt ja ma ei tea praegu peast, mis siis kavas oli, aga ma olen tõega neid kõiki ka näinud. Korduvalt. :) Nii et oma viiskümmend tuleb nende peale ka kokku. Nii et kuskil 120 lavastust (paljud korduvalt) nelja aastaga.Pole paha.