Mis: “Mängurid”
Millal: 10. september
Kus: DRAAMA 2009, Vanemuise väikeses majas
Kes: Vahur Keller, Riho Rosberg, Andres Roosileht, Taavi Tõnisson, Anti Kobin, Toomas Kreen, Liivika Hanstin, Reet Loderaud, Ingrid Isotamm, Laura Nõlvak, Pavel Šnjagin, Jevgeni Moiseenko. Lavastas Jevgeni Ibragimov, kunstnik Pavel Hubicka, valgus Martin Janicek, Raoul Nagelman, muusika Tatjana Aljošina, Boris Kipnis, Arbo Maran.
Taas pean enne tüki kallale asumist rääkima sellest, missuguse tuju ja olemisega ma lõpuks teatrisse jõudsin. Jäin hiljaks ja Tartus sadas vihma. Mind lükati Vanemuise rõdule, kus täielikus kottpimeduses kadus suunataju ja arusaam sellest hetkest ning maailmast muutus. Nagu mingi kehaväline kogemus. Kui ma lõpuks mõistsin, et nüüd on teater ja seal on lava, kus Mängitakse, oli tükk hea veerandtunni juba püünel olnud.
“Mängurid” oli hea. Ma arvan, et see oli mu selle Draama üks mõnusamaid tükke, terviku ja visuaali mõttes. Väga vahvad eri suurustes nukud ja tasandid, üsna võõras tekst, lavastaja ja tegelikult ka näitlejad, sest Nukuteatriga olen vähem kursis. Tegelikult mind ei huvitanudki, kes millise nukuga mängib, sest puudus slepp. Ja pealegi, näitlejaid ma ju peaaegu ei näinudki. Olid nukud, kes elasid ja oli Mängujõudu ning huvitav lugu.
Võimalik, et lugu pisinatuke venis, kuid võrreldes üleüldise tendentsiga sel festivalil ei olnud hullu.
4/5.
