Eelmisel aastal sai teatrisse publikupoolele istuma satutud vaid kahekymne seitsmel korral. See on pea poole vahem kui 2007., aga kuna septembrikuust alates ei ole ka kodumail viibinud, voib pisut andestada.
Jarjekordselt on enimkylastatud teatriks Endla (10). Ylejaanud on Genklubi, T-Teater (2), Noorte Teatritehas, Rakvere teater, VAT-Teater, Ugala, NO, Von Krahl, Voru Teatriateljee, TY VKA, Kuressaare Linnateater, Draamateater, Vanemuine ja Bedlam (2). Kahju on, et Ugalat na vahe vaadatud sai ja et Tallinna Linnateatrilt kohe mitte midagi ei joudnud kaeda.
Lavastuste nimekirja vaadates kargavad kohe silme ette “Electronic City”, “Cyrano de Bergerac”, “Pink”, “Kangelane”, “Perikles”, “Ma olen iseenda naine”, “Ruja” ning “Portselansuits”. Samas on pea koigis tykkides miskit sellist, mis kiidusonu vaaris ja mulle yhe monusa tunde sisse jatsid. Ise tostaksin kindlasti esile
“Electronic City”, “Kangelase”, “Portselansuitsu” ja “Kajaka” visuaalselt meeldejaavate piltide eest.
“Portselansuitsu”, “Kunsti” ja “Pingi” teemade meeldejaavuse parast.
“Ruja” ja “Saja-aastase lapse” ja “Periklese” muusika poolest… J
Ah… Yldse tundub mulle, et 2008. aastal sai paris parajas koguses meeldejaavaid tykke nahtud. Monus!
2009. tuleb kindlasti teatrite kylastatavuselt pisut vaiksem, samas on nii mondagi ponevat plaanis (Elan ju ikkagi Edinburghis, kus augustis toimub maailma suurim teatrifestival Fringe. Pealegi on plaan ka Avignoni jouda). Niisiis on 2009. ennekoike valismaise teatri aasta. Sygisel aga kavatsen voimalikult palju tagasi teha.
