Mis: “Nafta! Ver 1.2″
Kus: No99 teatris
Millal: 18. jaanuar 2007
Kes: Mirtel Pohla, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv, Jaak Prints
Lavale seadja: Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper
Kunstnik: Ene-Liis Semper
Minu No99 ristsed. Sain hakkama! Lõpuks jõudsin ka sellesse teatrisse.
Jaaku ja Kristjanit nägin ka esimest korda laval.
—
Niisiis. See on lavastus, mis paneb iga publikuliikme oma tarbimise üle mõtlema. Seda kindlasti. Võib-olla iga viies muudab midagi reaalselt (pole arvudes kindel).
Näiteks mina – juba varem, n-ö E.M.N-i (enne meie Naftat), tarbisin teadlikult vähem elektrit, vähem kilet, paberiprügi ja värgid ning muu sihuke. Aga osad asjad tulevad nii iseeneselikult, et sa ei mõtle, et selle tegevuse käigus midagi kulub. Ja “Nafta” pöörab sellele tähelepanu. Valusalt laksib ta vastu tagumikku meile kõigile – nii ja nii mitu barrelit kulutasid sa selleks. Nii ja nii mitu liitrit vett selleks. Ja nii edasi ja nii edasi.
Minul tekkis küll pärast “Naftat” masendus. Kirjutasin vihase ja pahase kirjatüki, mis reaalselt ei muuda midagi, aga ma olin lihtsalt nii nördinud – nördinud iseenda ja teiste, kogu maailma inimeste peale. Ma olin vihane ka No99 peale, et nad sellise tüki tegid (ning veel kord enda peale, et ma seda üldse vaatama läksin), et nad teadvustavad meile, et kõik on s*tasti (muidugi teadsin ma seda varem ka, aga üks asi on seda kuskilt kuivalt lugeda, teine asi elusate-ilusate näitlejate kaudu läbimängituna).
Sisulise poole pealt oli tegemist ääretult propagandistliku juhtumiga. Laksis näkku nii mis kole (just samamoodi nagu see rusikahoop, mille Sarv tänaval etenduse ajal sai – AI!). Kritiseeris, ironiseeris, tegi nalja, vihastas, mõnitas, haletses, unistas, lootis, laulis, tantsis… Tohutult hüperaktiivne ja interaktiivne ja kurb ja lõbus ja ajuvaba. Ääretult kirev ja raskesti jälgitav (nii palju toimus, lihtsalt).
Mõned lavastuslikud momendid jäid siiski arusaamatuks või hakkasid venima – näiteks see viimane jupp “Noa laeva” telemängust. Osade nüansside olemasolust ei saanud kah aru, et miks nad seal olema pidid, mida nad lavastusele juurde andsid.
Näitlejate poole pealt… raske on kedagi nimetada, aga – Kristjan Sarv. Gert Raudsep.
Teised olid ka väga-väga ägedad, aga
a) Kristjanit polnud ma varem näinud (sama kehtib ka Jaagu suhtes, kuid…)
b) Gerti polnud ma ammu näinud (sama kehtib ka Tambeti ja Mirteli suhtes, kuid…)
—
Samas pole ma sellest lavastusest nii üdini ja väga vaimustuses, et see teeniks mult ära viis punkti (ma pean oma punktisüsteemi uuesti läbi mõtlema), nii et 4+/5.
