Olen Edinburghis elanud juba rohkem kui kaheksa kuud ning selle aja jooksul olen näinud 13 erinevat lavastust, millest üks muusikal, kaks pantomiimi (ühtlasi ka seotud minu tööga), kolm seotud Firefly’ga/osalesin produktsioonis, kaks tantsulavastust, üks rituaalide ja teatri piirimail kõikuv perfonks ja kaheksa draamalavastust. Proovin nüüd igaühest midagi kirjutada ja mingil hetkel ka briti teatri olemusest (?) või eripäradest kirjutada.

The Improverts – The Bedlam Theatre | Improverdid – Bedlam, tudengiteater
City of Glass – The Bedlame Theatre | Klaasist linn – Bedlam, tudengiteater
Attempts On Her Life – The Bedlam Theater | Tema elu katsed – Bedlam, tudengiteater
Refugees – Firefly Arts | Pagulased – Firefly 21+ trupi lavastus 2008. aastast
Cinderella, Snowman, Aladdin – Firefly Arts | Pantomiimid Tuhkatriinu, Lumemees ja Aladdin – jõululavastused
The Man Who Had All The Luck – The Royal Lyceum Theatre | Mees, kel oli palju õnne – Lyceum, Edinbrugh
Hair – Edinburgh Music Theatre Company | Juuksed – Edi muusikateater
The Pied Piper – Boy Blue Entertainment | Rotipüüdja – tuuritav hip-hop lavastus
Waiting For Godot – Theatre Royal Haymarket | Godot’ oodates – tuuritav teater Londonist
Three Days of Rain – Apollo Theatre, London | Kolm vihmast päeva – Apollo Londonis
Beltane – Beltane Fire Society | Beltane – keldi rituaal
Power of Silence – Firefly Arts | Vaikuse vägi – Firefly produktsioon
Underground – Motionhouse Dance Theatre | Metroo – tantsuetendus Falkirki festivalilt
After Mary Rose – Magnetic Earth | Pärast Mary Rose’i – tuuritav lavastus Šotimaal

Püüan siis järgemööda neist kirjutada, alustan viimasest ehk Mary Rose’st, mida 8. mail vaatamas käisin. Kirjutiste juurde viivad lingid vastava lavastuse nime alt.

Hannele, 9. mail Edinburgh’is

Eelmisel aastal sai teatrisse publikupoolele istuma satutud vaid kahekymne seitsmel korral. See on pea poole vahem kui 2007., aga kuna septembrikuust alates ei ole ka kodumail viibinud, voib pisut andestada.

 

Jarjekordselt on enimkylastatud teatriks Endla (10). Ylejaanud on Genklubi, T-Teater (2), Noorte Teatritehas, Rakvere teater, VAT-Teater, Ugala, NO, Von Krahl, Voru Teatriateljee, TY VKA, Kuressaare Linnateater, Draamateater, Vanemuine ja Bedlam (2). Kahju on, et Ugalat na vahe vaadatud sai ja et Tallinna Linnateatrilt kohe mitte midagi ei joudnud kaeda.

 

Lavastuste nimekirja vaadates kargavad kohe silme ette “Electronic City”, “Cyrano de Bergerac”, “Pink”, “Kangelane”, “Perikles”, “Ma olen iseenda naine”, “Ruja” ning “Portselansuits”. Samas on pea koigis tykkides miskit sellist, mis kiidusonu vaaris ja mulle yhe monusa tunde sisse jatsid. Ise tostaksin kindlasti esile

“Electronic City”, “Kangelase”, “Portselansuitsu” ja “Kajaka” visuaalselt meeldejaavate piltide eest.

“Portselansuitsu”, “Kunsti” ja “Pingi” teemade meeldejaavuse parast.

“Ruja” ja “Saja-aastase lapse” ja “Periklese” muusika poolest… J

 

Ah… Yldse tundub mulle, et 2008. aastal sai paris parajas koguses meeldejaavaid tykke nahtud. Monus!

 

2009. tuleb kindlasti teatrite kylastatavuselt pisut vaiksem, samas on nii mondagi ponevat plaanis (Elan ju ikkagi Edinburghis, kus augustis toimub maailma suurim teatrifestival Fringe. Pealegi on plaan ka Avignoni jouda). Niisiis on 2009. ennekoike valismaise teatri aasta. Sygisel aga kavatsen voimalikult palju tagasi teha.

 

Mis: “Revident”
Millal: 29. detsember 2008
Kus: Endla teatri suures saalis

Kes: Lauri Kink, Sten Karpov, Karin Tammaru, Triin Lepik, Indrek Taalmaa, Ago Anderson, Jaan Rekkor, Carmen Mikiver, Jüri Vlassov, Priit Loog, Veljo Reinik, Ahti Puudersell, Ireen Kennik. Lavastas Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, valgustas Margus Vaigur.

Tühi lava, kust kõik need kavalate nõksudega karakterid oma koledal ja omasel kombel hästi välja paistsid. Lugu ise vana hää revideerimisetrall Gogolilt. Lugu lahkama ei hakka ja ahnuse ning muu asjade üle ei taha ka nagu jaurama hakata. Et mis siis päämine..

Laval oli suurem osa Endla kahurväest. Tulistasid kah (nii relvast kui karakteritena). Vahvad olid nad kõik. Ses suhtes, et kõigil oli oma knihvt sees ja aega laval said nad kah parajalt, et end näidata lasta. Kuigi lavakujundus oli üsna lage, aitas see samas tegelastel selgemalt välja joonistuda. Grimassid ja kehakeel ja kõik see. Ireen Kenniku politseinik ja Jaan Rekkori kohtunik olid mu lemmikud. Teistest vähem jäi millegipärast silma Jüri Vlassovi postiülem ning Ahti Puuderselli arst. Kusjuures tolle viimase karakteri altkäemaksu stseen tekitas küsimuse, et milleks selline lahendus? Sten Karpovi “revident” võinuks minu poolt tsipake midagi juurde lisada, kuigi oma lihtsas kavaluses ja ahnuses sümpatiseeris niisamutigi.

Danzumees arvas, et oleks võinud rohkem kaasajastada (kusjuures too mobiilijamps jättis kuidagi pooliku mulje) ja Pärnu oma “linnapääd” sisse tuua, aga minu arust sai nii ise oma peas assotsiatsioone luua (mul tekkisid päris mitme Lauri Kinki tegevuse ajal mõned seosed oma linnaga). Tekst mõjus laval tunduvalt paremini kui paberil ja see, et tegemist üle saja-aastase näidendiga, ei tee seda iganenuks. Asjad käivad nii ka praegu, vahest hulleminigi, sest sahker-mahkerit ei näe.

Ühesõnaga – täitsa normaalne tükk. Mingeid suuri emotsioone ei jäänud, aga korralik töö, eriti näitlejate karakterite puhul.

4-/5

Mis: “Saja-aastane laps” (Endla)
Millal: 27. detsember 2008
Kus: Endla teatri suur saal

Kes: Märt Avandi, Jaanus Mehikas, Tambet Seling, Liis Laigna, Kaili Viidas, Kaili Närep. Lavastas ja kujundas Andres Noormets, muusikaline lavastaja Feliks Kütt, valgustas Karmen Tellisaar.

Jälle üks mõnusalt soe väikene lavastus, mis ei olegi otseselt jõuludega seotud (kunagi olid “Hiired pööningul” ja “Kaval-Ants ja Vanapagan kah paar aastat tagasi). Esiteks oli muhe ja kodune (Viljandine) lavakujundus. Olid vahvad hääled ja laulud olid tuttavad, nii-nii tuttavad. Meeldis, et nad olid nemad ise, aga natuke lapsed ka. Ja et näitas nende endi lapsepõlvepilte ja jutustati lugusid omaenda kodukohtadest (Pärnu omad olid ju täitsa tuttavad ikka)! Ja et lapsed olid ka üsna tasa.

5/5